Grazy Frog!

I am a Grazy Frooog! Selle pildi üle olen ma lolli moodi uhke ja väga elevil, tõenäoliselt rohkem vaimustuses kui keegi teine. :) Rohkem isegi kui Hendrik, kes selle omale 7 aastaseks saamise puhul sünnipäeva kingituseks sai. Nüüd sobib see konn tema ülejäänud Grazy Frogy asjade hulka päris hästi. :P

Bauer

Saatuslik naine, Bauer. Kalleim sõber!
With love from Pärnu!

Helen

Helen on minu kõige väiksem sõber. Ta on tõesti nii mõnusalt pisike, et kohe armas on! Aga hing on tal suur ja ilus. Minu arvates on Helen just selline nagu minu maalil. Kallis oled, Helen!

Sügis

Suure visioonipuudusega alanud töö sai üle ootuste lahe ja huvitav. Ka see on kollaaš- osa kleebitud, osa maalitud. Mõista-mõista, mis on kleebitud? Mis on maalitud? :P

Usun,et õige raam annaks sellele maalile palju juurde. Minu uus lemmik. :)

"Luik"

Selle "luige" tegin ma ühel pühapäeval pärast hommikuni kestnud pidu. Sest ma olin rumala peaga ja ettenägematult lubanud minna joonistama ja ei osanud ära öelda. Minu nõrkus on, et ma ei suuda inimestele EI öelda! Ennast ka teinekord vihastab! Igatahes minu arvates on graatsilise luige asemel pildil purjus part. Heal juhul valgete sulgedega kalkun. Aga kindlasti mitte luik.

Pelgalt tõe dokumenteerimise huvides on see taies siia üles laetud. Please, no comments! PS. pidu oli see-eest tore!

Lotte!

Lotte on tehtud Kristinile, Paali ja Virsi pisitütrele. Nad ei ole seda hetkeseisuga veel kätte saanud, kuid see ei loe. Ma panen selle siiski siia üles. Kes ütles, et tagasihoidlikus on voorus? :P

Muide, Lotte on nii popp, et isegi minu Vanaema teab teda! Ja seda, kus Lotte elab. Kas teie teate?

Tristani alias Vidrik

Bauer lappas kord miskit ajakirja ja leidis sealt toreda maali, mis tema arvates oleks hästi tore tema kunagi sündiva lapse tuppa. Naljaga pooleks sai kokku lepitud, et tavai, teen ära. Tõmbasime ajakirjast lehe välja ja kleepisin oma ateljeesse seinale ajaks, mis seda ükskord teostama on tarvis hakata. Oleks ma teadnud, et see aeg jõuab kätte juba kolm kuud hiljem! Elušokk kui Bauer oma uudisega lagedale tuli, nagu välk selgest taevast! Aga kuna sai lubatud, siis tegin ka valmis. Ja hästi suure, sest ka ajakirjafotol oli hästi suur. Ma ei tea küll, kuhu nad selle pildi mahutavad, kuid, kallid sõbrad- PALJU ÕNNE VIDRIKU SÜNNI PUHUL! :) Tädi Kit tuleb ja hellitab teie lapse ära! Ja räägib Vidrikule kui mitu jalavannitäit mohhiitosid me tädi Makiga ära jõime kui kuulsime Vidriku tulekust! Ja seda, kuidas me emmega Vana Kapteni seltsis korduvalt elu oleme arutatud ja kuidas kõik see jama iga kord lõppes! Haa!

Alaska

Once again- inspired by Bob Ross. Piece of cake! 1h only.

Bob Rossi vaadates tundub, et kuuskede joonistamine käib võluväel. Võtad kuusepintsli ja kuused valmivad iseenesest. No ei ole nii! Kased ja põõsad ja mäed ja taevas ja vesi, kõik on imelihtne! A kuused? No minu arvates on asi ikka pintslis. :P

Euribor

Kõik räägivad Euriborist, kuid keegi pole teda näinud. Ometi on ta suurim sõber või vaenlane ajal, mil oled oma hinge pangale müünud ja pead järgmised 30 aastat kolmandiku oma sissetulekust pangale maksma.

Saage tuttavaks- see ongi Euribor. Ja ta vahib tõepoolest te uue kodu aknast sisse kõik need järgmised 30 aastat!

Piret

Piret- minu kallis kursaõde ülikoolipäevilt, maailmarändur ja praegune kunstikooli student. Alati hakkaja, alati positiivne ja alati olemas kui tarvis. Minu nägemus temast. Lavjuu!

Kollaš

Kus on kleebitud osa ja kus maal? Ahaaa!

See kollaaš sündis iseenesest, kõige kiiremini üldse. Niipea kui nägin pildi tükki, kohe tuli idee ja maal oli valmis imekiirelt. Üks mu lemmikutest.

Ait lilleaias

2008. aasta suvel käisime Paikuse Huvikooli naistega maalilaagris Monika ema juures. Monika emal on väga ilus kodu, hingega hoolitsetud aed ja mõnusad vanas stiilis taastatud kõrvalhooned. Maalil on nende ait.

Seda pilti pole ma põhimõtteliselt kunagi omanud, sest Monika ema palus, et ma müüksin selle talle juba siis, kui töö polnud veel valmiski. Ja nii läks. :) Nüüd on see maal nende kodus. Muide, kes hoolega vaatab, see märkab, et maali vasakul üleval nurgas on toonekurg. Neid lendas seal nii palju, et pidin ühe kinni püüdma ja maalile jäädvustama!

Kuldkalad- elu esimene akvarell

Jõulukink onu Andrusele, kes kunagi ei väsi üllatamast ega unusta meid ühelgi jõulul. :)

Maastikud

Bob Ross on mees, kes on maailmale tutvustanud täiesti geniaalset maalimistehnikat. Usute või ei, aga härra teeb taolise pildi (tõsi küll, umbes 80 korda kaunima) valmis 25 minutiga! Ja kasutab selleks valdavalt suurt seinavärvimise pintslit. Ja kuusepintslit. Ja nagu onu Raivo jutustab sealjuures toredat lugu kuuseperedest ja Alaska mägedest ja sellest, kuidas igaüks võib sellise maali valmis teha nagu naksti. Ma ei uskunud. Vaatasin mitu korda tema filmi (leidub ka Youtube´s) ja siis proovisin järgi teha. Tuli muu nagu tuli, a mäed on seffid! Thänks, Bob!

Pojengid

Kerstile väga meeldivad pojengid. Hiiglaslikud lilled, mida ma lapsena üldse ei armastanud, sest minu arvates olid ainult roosid ilusad. Pealegi sain ma alati sünnipäevaks just pojenge, a need oli ju vanainimese lilled!

Täna ma väga armastan neid kauneid suuri õisi. Kas olen järelikult vana inimene? Palun, pole vaja vastata!

Pastellid

Korduvrekvisiit :)

Ja kavatsen veel korrata. Vot!

Suusaässss...

Tuli talv ja tulid tuisud, troll see ostis uues uisud...




















Plaan on teha terve sari Trollidest, sest nad on nii kihvtid tegelased. Millal valmib? Ei tea veel :)

Troll

Minu arvates on isale kingituse tegemine väga keeruline- tal on alati kõik olemas! Ja mida tal pole, sellele ka minu raha kott peale ei hakka. No ma ei sa ju talle uut autot kinkida! Ja iga aasta uued sussid? Noh jah, ei toida ära... Seega tegin meie Norra Trollile oma Trolli.





















Kõige rohkem meeldib mulle joonistada selliseid lapsikuid muinasjututegelaste pilte. Need on lihtsalt nii toredad! Vahest peaksin kaaluma lasteraamatu illustreerimist?

Heh, mis siin ikka varjata- mõni inimene jääb alati hingelt lapseks.

Merikajakas? Merikotkas? Kuidas kellelgi :)

Makil oli sünna ja tema tahtis endale elutuppa maali. Nagu õige kodulooja kunagi valis ta pildi netist ise välja, et klapiks ikka seina ja mööbli toonidega ning saatis mulle. Mina maalisin ette antud taiese järgi talle sünnipäeks kingi. Daam suvatses selle peale 1,5 aastat kestnud nurgasseismist lõpuks ära raamida. Järelikult läks asja ette :)

Tuulest viidud...

Tööl oli kord igav. Proovisin joonistada ajakirja järgi modelli. Tulemus üllatas ennastki.

Päikeselapsed Lepa kohvikus

Kõik mu lapsed on näha Pärnus Lepa kohvikus. Ku need ükskord sealt tagasi saan, siis panen koju seinale. Vend juba ammu nuriseb, milla ta oma sünnakingi tagasi saab :P

Mamman!

Minu lemmikud. Üdini naiselikud.

With love from Cuba!

Veel mõned Kuuba tantsused tegelased.

Selle viimase pildiga juhtus kurb-naljakas lugu. Nimelt olin maali valmis saanud ja jätnud trepile kuivama kui meile tulid külla sugulased, sealhulgas väike Rianne, kes pilti nähes seda tahtis katsuda. Õlivärv kuivab aga peaaegu nädala. Rianne tegi tüdrukule pai ja patsutas ka mõned korrad, siis aga avastas, et näpud on värvised ja pisikesed sõrmed tegid juurde hulga täppe. Suurest ehmatusest püüdis Rianne täppe maha pühkida ja asi läks veel segasemaks. :) Ei jäänud muud üle, kui emme selja taha peitu ja oh seda nuttu ja pisaraid. Kui mina õhtul koju jõudsin, siis oli laps terve päeva muretsenud, et mis nüüd saab! Kõik on sassis! Polnud hullu midagi, leppisime ära ja tegime pildi korda. Saigi pisut hoogsam kui algul plaanitud, aga seda ägedam!

Liisa 25!

Ise tehtud kink pidi olema kõige toredam. Liisa kodu (loodetavasti) ehivad nüüd sellised teosed.

Baila-baila!

2008. a kevadel käisime Kuubal ja sattusime Havannas kunstiturule. Täiesti vaimustav elamus! Kuuba ise on juba sootuks erinev maailm ja nende kultuur on absoluutselt vaimustav. Põhimõtteliselt ei ostnud ma aga kaasa ühtegi maali, sest arvasin, et suudan ise sama hästi joonistada. :)

Selle tantsija maalisin ma prooviks täiesti suvalisele pisikesele papitükile ja tulemus oli üle ootuste. Kuigi olen seda figuuri korduvalt ka hiljem maalinud, ei ole ma kunagi seda chica´t niiviisi bailatama saanud. Ütle veel, et esimene vasikas läheb ikka aia taha....

Kiil

Pisut hiljem tehtud kiil. Ka Kollaš. Oluliselt parem, kas pole?

Mere kollaaz

Kollaaši mõte on teha pilt valmis nii, et osa on kleebitud ja osa on maalitud. Õnnestunud on asi siis, kui pole aru saada, mis on kleebitud ja mis on maalitud. See on minu esimene kollaaš. Algaja kohta käib asi küll, kuigi tänasel päeval maalin ma mägesid palju-palju-palju paremini. Ausalt.

Nahkhiire kunstikool

2006. aasta kevadel tahtsin ma minna kunstikursusele. Lihtsalt ärkasin ühel hommikul mõttega, et tahan joonistada ja kõik. Leidsin netist ühe algajatele täiskasvanutele mõeldud koolituse ning panin nime kirja. Kahjuks ei mäleta ma enam juhendaja nime, kuid tegemist oli väga toreda naisterahvaga. Ja nii see algas. :)


Esimeseks tööks oli vaja joonistada kive, käeharjutuseks või nii. Et õppida valgust ja varje ning ruumi- ja perspektiivitunnetust. Mina joonistasin suured kivirahnud ja jätsin tükk tühja välja ka, vaesed kaaslased ei jõudnud aga oma kiviklibu ära sirgeldada, sest formaat oli A2.

Laiskus on leidlikuse ema. Jumal tänatud, et ma laisk olen :)

Päikseselilli pole üldse nii lihtne joonistada kui esmapilgul tundub ja joonistamise käigus selgus, et tegelt pole need ka üldse ilusad lilled- suur süda, kuid äbarikud õielehed. Nüüdsest vaatan daVinci kuulsat maali hoopis teise pilguga. Aga päikeselilli armastan siiski. :)

PS. Aitähh, Vanaema, et selle kõige naljakama kõrvitsa kasvatasid!