Nahkhiire kunstikool

2006. aasta kevadel tahtsin ma minna kunstikursusele. Lihtsalt ärkasin ühel hommikul mõttega, et tahan joonistada ja kõik. Leidsin netist ühe algajatele täiskasvanutele mõeldud koolituse ning panin nime kirja. Kahjuks ei mäleta ma enam juhendaja nime, kuid tegemist oli väga toreda naisterahvaga. Ja nii see algas. :)


Esimeseks tööks oli vaja joonistada kive, käeharjutuseks või nii. Et õppida valgust ja varje ning ruumi- ja perspektiivitunnetust. Mina joonistasin suured kivirahnud ja jätsin tükk tühja välja ka, vaesed kaaslased ei jõudnud aga oma kiviklibu ära sirgeldada, sest formaat oli A2.

Laiskus on leidlikuse ema. Jumal tänatud, et ma laisk olen :)

Päikseselilli pole üldse nii lihtne joonistada kui esmapilgul tundub ja joonistamise käigus selgus, et tegelt pole need ka üldse ilusad lilled- suur süda, kuid äbarikud õielehed. Nüüdsest vaatan daVinci kuulsat maali hoopis teise pilguga. Aga päikeselilli armastan siiski. :)

PS. Aitähh, Vanaema, et selle kõige naljakama kõrvitsa kasvatasid!